Friday, October 11, 2013

Selle sügise viimane

seenelkäik. 
Veel mõningaid seeni metsast. Vihma ikka pole ja söögiseenemaailm on kahanemas.Välja on ilmunud sinivärvikud ja endiselt on väga palju punaseid kärbseseeni ning erinevaid pisikesi vigureid kändudel. Mets ise muutub järjest värvilisemaks, puude lehed on nüüd kõik kollased, oranžid ja punased ning vetruv ja kõdulõhnaline lehevaip katab ka teeradu.


sinivärvik, Stropharia aeruginosa

ilm.ee sügiskonkursi auhinnatud töö


sentimeetriseened

tundmatu karakullkübaraga seen

kasepuravikud, Leccinum scabrum

harjakas klavuliina endiselt olemas, Clavulina coralloides
  
keegi, kelle nime ma ei tea

 punane kärbseseen, Amanita muscaria

pomerantspuravikud, Leccinum versipelle

pihkane liimik, Gomphidius glutinosus

harilik kivipuravik, Boletus edulis


Friday, October 4, 2013

Minge veelkord metsa

sest käes on oktoober ja hoolimata kuivadest ilmadest võtab metsaalune järjest rohkem ilmet. Tasapisi on välja ilmunud igasugused seened, küll üksikud ja väikesed, aga tulnud on nad siiski. 
Kunagi ammu õpetaja mulle koolis rääkis, et punane kärbseseen on põdraema kõhuvalurohi. Nüüd tuli see jälle meelde ja tõepoolest, kuna punasel kärbseseenel on lisaks looduslikule antibiootilisele toimele ka muid omadusi, siis eneseravi eesmärgil söövad seent nii lehmad, hirved kui põdrad. 
Loomulikult on punane kärbseseen ennekõike ka mürgine ja inimesel ei soovitaks seda küll niisama süüa, ainult pildistada on teda mõnus! 



pomerantspuravikud, Leccinum versipelle

pomerantsi ätt

punane kärbseseen, Amanita muscaria

kirju puravik, Leccinum variicolor

harjakas klavuliina, Clavulina coralloides

 üks õige sitaseen, otse põdrajunni seest


mingi lamava puu seen

tundmatu kollane seen, mida on metsas suhteliselt palju

korraks tuli puude vahelt päike ja täpselt sellele kollektiivile


Wednesday, October 2, 2013

Minge te kõik metsa!

Ikka seenele või niisama. Mets on sügisene ja seal lõhnab hästi. Ämber ja nuga peab ikka kaasas olema, hea kui on ka fotokas. 
Sel sügisel olen seeni pisut pildistanud ning iga seenelkäik võtab veelgi rohkem aega, tunnid kaovad ja ise ei saa arugi. 
Septembri lõpus oli seeneseis üsna üksluine, vaid pomerantspuravikud ja mõned kasepuravikud. Hiljaks jäänud kukeseened ja punased kärbseseened. Kivipuravikke oli vähe ja kui nägingi üht ilusat ja läikivat kivikat, siis selle kübar tuli pealt lihtsalt ära, juurest alates kuni kuplialuseni oli seest täiesti tühjaks söödud. Aga ma leppisin ka punapuravikega. Tegelikult on ju punapuvarik vaid üks liik seeni, teised sarnased on pomerantspuravik, palupuravik, haavapuravik ... aga mugav on kutsuda neid kõik punapuravikeks. 
Vihma oli septembris vähe ja sellepärast siis on kõik see vägi hiljaks jäänud. 
Loodan, et oktoobris tuleb kirevam seeneelu.

See on esimene osa sügisesest seenemetsast. Kuna hooaeg kestab ja ma ikka veel metsaline, siis tuleb ilmselt paar seeriat seeni veel. 

Piltidel on osad seened mulle endiselt tundmatud. Kui keegi näeb ja teab, siis ma oleksin ka tänulik selle teadmise eest! :)



kahekesi metsas
pomerantspuravik, Leccinum versipelle

tundmatu roosakas seen, kaugelt petab punapuraviku pähe ära

valge puravik, Leccinum niveum e.Leccinum holopus

veinipunane pilvik, Russula obscura

punane kärbseseen, Amanita muscaria

harilik kivipuravik, Boletus edulis

kasepuravik, Leccinum scabrum

puuseen

seenepuu

pomerantspuravikud