Friday, November 24, 2017

Varaöös on ka asju / There are things in early night


Varaöine Zagreb pakub ka üht-koma-teist. Endiselt mind üllatab (enamasti heas mõttes), et kui pimeneb, muutub linn. Välja ilmub hulk nüansse ja vaateid, millest sul päevavalges aimugi pole. Pimeduse saabumisega ilmub välja ka kontingent, kes vaid hämaruse varjus liigub. Peremeheta koerad, bussi ootavad mängukarud, tänavapesijad. Kasse aga ei ole. 

***

Early night in Zagreb has its own beauty. I'm still surprised (in a good way mostly) that when darkness has arrived, the city changes. So many views and moments are suddenly there that you had no idea when passing the same streets in a daylight. There are some "creatures" that feel comfortable only under the carpet of darkness. Lonely dogs, teddy-bears that waits for a late night bus, street washers. But no cats. 





















Thursday, November 23, 2017

Long time no see


Pole väga ammu jälle siia midagi postitanud, et mõnel võib-olla tekib küsimus, et midagi on juhtunud. On ja ei ole. Palju on tegemist olnud. 
Näiteks on peaaegu valmis saanud minu enda päris õige koduleht. Fotograafia oma. Leht küll areneb jätkuvalt, nii kuidas mahti on seda ehitada, aga platvorm on igatahes loodud ja üht-teist seal ka üleval. 

Koduleht asub SIIN  

Pärast viimast näitust Positiivi galeriis on aeg lennanud kiiremini kui lind. Vineerinäitus läheb uuel aastal taas inimeste ette, kui aeg käes, siis annan kindlasti teada. 

Ja avastasin, et tegelikult on veel igasuguseid seeriaid, mida blogisse lisada, et võtan end kokku ja varsti postitan midagi vaatamiseks. 

***

It's been a long time since I last posted anything here. I feel quilty. Someone might even have a question that something had happened. And it is and it is not. 
What happened that I built my own photographer website at last. Although it is rather like an artist page.  
The site is ongoing but something is there already. 
And it is HERE 

After my last exhibition in Positiig gallery time has flown faster than any bird. My plywood project is at some gallery next year, when the time comes, I will let you know. 

Soon I post some photos to see, I discovered I have several series to post. Ex from Croatia. 

See you soon!


 

 

Thursday, July 20, 2017

Võilillepõllus / Among the Dandelions


Võilill. Paljudele loomadele ta meeldib, putukad armastavad. Paljud inimesed vihkavad või lihtsalt ei salli. Aga ta on sellest hoolimata tõeline ellujääja. Kui kusagil on lastud tal kasvada, siis on see põld üks ütlemata kaunis ja põnev koht minu jaoks. 
Võilillepõld on väga mitme näoga. Seekord leidsin ühe kui võililled olid oma säravkollased õied juba välja vahetanud heledate pehmete kuulide vastu. 
Väga varajastel hommikutundidel läksin vaatama, mis seal toimub. Enne päiksetõusu oli väli kui läbipaistmatu vatt, nii pehme, et oleks tahtnud seal peal lihtsalt heljuda. Õrnadest pallidest olid saanud villakuulid. Päikesega aga taimed sirutasid end ja hakkasid tasapisi läbi paistma. Nagu süttiksid lambid õhtul tänvavail. Mida kõrgemale tõusis päike, seda säravamaks laternad muutusid. 

***

A dandelion - Taraxacum - many animals like it (eat it), bugs love it. Some people hate it some just dislike. But it is a true survivor. If somewhere someone has let dandelions to grow then this field is a very beautiful and exiting place for me. 
Dandelion field has so many faces. This time I discovered one when all the bright yellow was replaced by light soft seed heads. 
Very early morning the heads were like thick and extremely soft wool-balls. But with the rising sun the flowers were growing stronger and longer and the soft heads were beginning to glow like lanterns in streets. 







 

 









Tuesday, July 4, 2017

Horvaatia 1. / Croatia I


Horvaatia on põnev ja mitmekesine. Mul oli korralik road-trip märgitud kaardile, arvutatud kilomeetreid ja tunde. Mõeldes kohtadele ja objektiividele.

Algas kõik Zagrebist, kui maandusime tutt-uues Franjo Tuđman'i nimelises lennujaamas. Nii uues, et terve suur liiklussõlm, mis koos lennujaamaga oli ehitatud, polnud veel ühelegi kaardile ega tom-tomile jõudnud. See oli alles eile või üleeile pidulikult lindilõikamisega avanenud.

Zagreb oli vist ainuke reaalne koht, kus tajusin, et olen Horvaatias. Edasine reis Istrias lubas seda aga jätkuvalt unustada.

Zagrebis näeb ikka ka üht-teist, nt kui olla tänavafotograaf. Otsisin ka kohalikke kasse, aga neid kohtasin Zagrebis vaid öösi.

Horvaatia kassidest saab ilmselt eraldi postitus.

Piltidel on ka pealkirju ja seletavaid märkusi.

***

Croatia is very interesting and varied. I planned a decent road-trip for us in Croatia, I did all the calculations and km-s and hours. I thought of places and lenses.

I began with the capital - Zagreb. We landed there in the brand new airport - Franjo Tuđman. It had been open only for 2 days. And it was so new that it wasn't on any of the maps.

I think, Zagreb might have been the only place where I knew where I was. The rest of Istria was .. Italy.. Austria .. something.

You can see a lot in Zagreb, especially if you are a street photographer. I was also looking for cats but they were out only in night.

Cats are in Croatia are in a special chapter.





Saabumise päeval läksime otsima süüa ja sattusime ühte Itaalia restorani,
oli täiesti udupeen. Me olime ainsad külastajad, sest kellaaeg oli
liiga varajane. Lisaks olime väsinud ja "võidunud" oma lennupäevast.
Selle eest saime 150% tähelepanu ja suhtlemist ja peakoka tervitust
ja söök maitses muidugi imehästi.
Sel pildil kuivab seal koha peal valmistatud pasta. 








Horvaatia rahvusteater, uusbarokk, ehitatud 1895. a







... ja need võrratud magnooliad! Need õitsesid sellise metsiku vabaduse 
ja jõuga, et neid võis jäädagi imetlema. 






Megasuur grafiti Gulliverist