Helsingis

Kunagi, juba nii ammu olnud septembrikuu alguses, käisin ühel päeval üle lahe - Helsingis. Mida ma seal nägin? 

Ma nägin tühje ruume, roosat hiigelpoissi, Mapplethorpe'i näitust ja ilusaid vanu puitjahte tardunult siledas vees. 
Nägin absoluutselt sompus ilma kiuste samasugust valgete tenniste punaste sokkide üleskeeratud tekstapükste kombinatsiooni. 

Pärast Kiasma siledate seinte vaatamist hakkas sadama vihma ja ülejäänud päev möödus sajus. 
Läbi sajuse autoakna avanes aga Helsingi sisemus kui hinnaline pärl koledas kestas. 
Lihtsalt tuleb natuke seda kesta lahti kangutada ja linn muutub teiseks. 

Mul on, mille pärast tagasi minna.