Võilill. Paljudele loomadele ta meeldib, putukad armastavad. Paljud inimesed vihkavad või lihtsalt ei salli. Aga ta on sellest hoolimata tõeline ellujääja. Kui kusagil on lastud tal kasvada, siis on see põld üks ütlemata kaunis ja põnev koht minu jaoks.
Võilillepõld on väga mitme näoga. Seekord leidsin ühe kui võililled olid oma säravkollased õied juba välja vahetanud heledate pehmete kuulide vastu.
Väga varajastel hommikutundidel läksin vaatama, mis seal toimub. Enne päiksetõusu oli väli kui läbipaistmatu vatt, nii pehme, et oleks tahtnud seal peal lihtsalt heljuda. Õrnadest pallidest olid saanud villakuulid. Päikesega aga taimed sirutasid end ja hakkasid tasapisi läbi paistma. Nagu süttiksid lambid õhtul tänvavail. Mida kõrgemale tõusis päike, seda säravamaks laternad muutusid.
***
A dandelion - Taraxacum - many animals like it (eat it), bugs love it. Some people hate it some just dislike. But it is a true survivor. If somewhere someone has let dandelions to grow then this field is a very beautiful and exiting place for me.
Dandelion field has so many faces. This time I discovered one when all the bright yellow was replaced by light soft seed heads.
Very early morning the heads were like thick and extremely soft wool-balls. But with the rising sun the flowers were growing stronger and longer and the soft heads were beginning to glow like lanterns in streets.
No comments:
Post a Comment