4. peatükk | Chapter 4

*In English after the photos
Tere is text also between the photos

4.peatükk  TORM 

Torm oligi kohal. Öösel. Tormi nimi oli Lorenzo https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Lorenzo_(2019)

Ja ta möllas Atlandil. Ta pidi välja jõudma Inglismaale kusagile. Meie saart ta säästis, aga ühe naabersaare 100 km eemal tõmbas pahupidi. Meil läks siiski napilt. Terve saar oli valmistunud tormi tulekuks, akende ja rõdude luugid kinni ja liivakotid uste ees.

Meile tuli troopiline torm. Metsik tuul, jube soe ja kleepuv lõunatorm.  Terve öö lõõtsus ta väljas, väristas aknaluuke ja pillutas puude oksi, lehti ja paraku ka palju prügi.

Meenus eelmise päeva õhtupoolik, kui olime koduteel. Tahtsime käia külapoest läbi, et vältida suure supermarketi trügimisi, kuid pood oli suletud. Silt oli, et avatud, kuid uks oli kinni ja maja pime. Kõrvalolev bensiinijaam oli ka pime. Tundus, et elekter on ära. Sõitsime edasi, järgmise poe juures sama lugu. Kohalikud olid isegi nõutud. Ka see pood oli pime ja niimoodi veel mõned järgmised. Torm polnud tegelikult veel kohal, nii et see võis olla mingi muu põhjus, miks kolmandik saarest pime oli. Meil ei jäänud muud üle kui supermarketisse trügimistele minna. 

Aga – mida teeb eestlane, kui on antud tormihoiatus ja päästeteenistus palub hoiduda rannikule minemast? Samal ajal muidugi kirjutab Delfi, et ole sündmuskohal, saada pilte tormist, merest ja lainetest :D 

Hommikuks oli tuul tublisti vaibunud ja lõunaks tundus juba, et on tavaline tuuline päev, lihtsalt eriti palav, ning me läksime oma koduranda. Pildile on raske püüda seda, mis tegelikult aset leidis. Ka kirjeldada on raske. Tuul oli endiselt väga-väga tugev, väga-väga soe, väga-väga niiske ja väga-väga soolane. 

Tuul polnud sugugi veel nii vaibunud, nagu majade vahel tundus. 

Rand oli täis veidrat plastikprügi, kõige selle jama keskel siblisid kivirullijad, otsides endile süüa, loodan väga, et neil on oidu hoiduda plastikust :(

Ühel hetkel seisin tumedal lagedal liivaväljal, veeni ikka meetreid maad, kui äkki tuli laine ja olin kintsudeni lainetes. Tunne oli, nagu oleksin teevees! See oli väga veider. Kodused Eesti tormid on enamasti ikkagi verdtarretavalt jaheda veega. 

Meie õues olid otsinud tormivarju ka kaeluspapakoid, kes olid nii väga selle puu rohelised, et kui nad poleks pidevalt hüüatanud umbes midagi sellist, et „Siin oleme! Siin oleme!“, oleks neist võinud ka mööda kõndida. Ah nad on ilusad! (Linnundusest tuleb linnublogisse!)

Pidin kõik oma kaamerad kodus üle puhastama mageda vee ja puhastuslapiga, enne kui saime edasi liikuda. Sellest aga järgmisel korral - kohtumiseni!

Tormivarjus  |  Hiding from the storm

Psittacula krameri, rose-ringed parakeet

Torm ei koti  |  I don't care about the storm

Eestlased mere ääres tormiga  |
Estonians on the coast with storm

Tormilained  |  The storm waves

Kusagil veel, soojad jäljed on teel ...  |
Someones warm prints on the sand

Kivirullija plastiku vahelt süüa otsimas  |  

Ruddy turnstone finding food among the plastic

Otse veest  |  Straight from the water 

Ikka ei koti, hea soe ilm ja küljealune  |
Still don't care nice and warm weather

Taas üks salapärane ja punane uks  |
Another mysterious red door

Momendid koduteel  |  Moments on our way home

Chapter 4 - The Storm 

And it came, the hurricane called Lorenzo https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Lorenzo_(2019)

It was raging on the Atlantic and its final destination predicted to be somewhere on the Great Britain coast. We were lucky actually – Lorenzo went by us maybe a 100 km, but it turned upside down another Azores island. We got a tropical storm from South. The whole island was prepared for the storm and all the windows and doors were tightly shut. 

The wind blew all night and half a day, it was warm, sticky with salt and extremely humid. It blew the branches and unfortunately all sorts of garbage.

Last night when we drove home we wanted to visit a local grocery but it was closed. It should’ve been open but it wasn’t. Others were also surprised. The shop was dark and the gas station next to it was also dark. All the power was gone. We drove on to the next grocery and it was the same. All dark. Like the storm was already there – half the island was without electricity. Lucky the big supermarket was open. 

But – what do Estonians do when there is a storm warning and it is dangerous to go the beach? They go to the beach. To see the waves of course.

We went to our home beach. It is difficult to catch even a half of it was actually happening there. I also fail to find proper words. 

The black-sanded beach was full of strange plastic garbage and some ruddy turnstones were finding food, I just hope they have enough wisdom not to eat plastic :( 

The wind was so strong still, and incredibly warm, nothing like here in Estonia at the warmest summer day. The air was salty and sticky. One moment I was standing on the sand and the next I was in the water almost to my hips. It was so fast and very powerful. The ocean therefore was touched :D It was so hot! I’m sure I could’ve managed tea out of it :D It was very weird experience, our Estonian storms with big waves are usually with freezing water. 

3 green parakeets were seeking refuge in our garden, and I finally got the chance to take some photos of them. They were very talkative. If they would’ve kept their peak shut, I could’ve easily missed them. They are so beautiful! (Birding is coming at my bird blog!)

I had to clean all my cameras with tap water and a tissue before we could go to our next destination. 

And that is coming next time - see you next Sunday!