6. peatükk | Chapter 6

*In English after the photos
** There is text between the photos

6. peatükk
Caldeiras

Iga hommik algas päikesetõusu ja kanaarilindude vaatlemisega. Vahel nad ka laulsid. Sekka laulis ka üks veidi eemalasuv kirik - Igreja do Livramento, mille kell lõi alati 3 min pärast täistundi.
Pärast fotosid on (mitte ehk kõige parema kvaliteediga) helisalvestis, kus läbi hommikuse tiheda linnusädina on seda laulu kuulda 

Tänane päevakava oli jällegi käia Furnases, et osta koha peal valmistatud käsitöökomme, külastada Caldeirast ja pärast võtta ette üks väike matkarada. 

Caldeirasest sõitsime eelmisel päeval mööda – see on nüüd tõesti väävligeisrite koht. Terve ilm on mädamunahaisu täis, aga hämmastav ikkagi vaadata, kuidas maa seest kerkivad väävlisuitsukorstnad ja vedelik ümberringi muliseb. Väävli all küpsetatakse ka mingit toitu, kuid seda meil ei õnnestunud proovida. Tuletan siinkohal veel meelde eelmises peatükis olnud loo, kuidasCaldeiras tekkis.

Mul õnnestus tuvastada ka üks väga levinud taim seal – Kahiili ingver. Suured, lõhnavad, kollased lilled. Kuid päris ingverina teda kasutada ikkagi ei saa, kuigi taim on omal ajal ka Hiinast toodud. Tundub, et talle seal meeldib. 

Liikluskultuur oli korralik. Enamus autosid olid väikesed, lausa tikutopsisuurused ja Smart tegelikult ruulis kõvasti. Põnta Delgadas nägi ikka tõelisi uusi udupeeneid Smarte. Tuunitud ja tuunimata, sportversioon ja tavaline. Ma ei teadnudki, et neid nii palju on. 

Eriti ägedad olid kohalikud vanapapid, kes olid oma võrri-laadse sõiduki tuuninud kastikaks ja sellega mööda linna põristasid. Saar on igalt poolt veidi mägine, tõusud ja laskumised ja sellised kolmerattalised kastivõrrid tõmbasid end mäest üles vist juhi tahtejõuga, igatahes tuli tagant pahvakas sinist suitsu. Küll on kahju, et ühtegi pilti ei saanud. 

Kihutajaid ei kohanud. Ilmselt oleks ta esimese asjana kuristikku kihutanud, sest sirgeid teid oli vähe. Kurvid olid kohati nii järsud, et ei näinud isegi, et kuhu ta lõpuks keerab või välja jõuab. Muudkui keera ja keera. Pea hakkas ringi käima. Aga teed olid väga heas korras. Ühel korral sattusime teeremondi peale ka. 

Ka tänavad linnas olid väga-väga kitsad. Kuna tee ääred olid maju täis, oli hädavajalik kõnnitee olemasolu. Mõnikord oli see ainult 20 cm lai, aga oli. Õnneks avanesid majade uksed sisse poole, muidu oleks võinud ukse majal eest sõita.

Järgmisel korral läheme matkale :)

Atlandi kanaarilind  |

The Atlantic canary

 Serinus canaria 

Kahili ingver  |  Kahili ginger

Väävel  |  Sulphur

U 5cm kõrgune vaprus  |

5cm high courage 

Ruuge-võiliblikas  |  

Clouded yellow butterfly 

Colias croceus 

Puhkepaus, hea varjuline koht  | 

Chill 

Caldeiras

Kammitsais hobused. Kahjuks ka kärbestest piiratud  |

Horses in hobble, unfortunately also surrounded with flies 

Chapter 6

Caldeiras

Every morning began with the sunrise and the observation of the canaries. Sometimes they sang also. And one church - Igreja do Livramento – sang every hour exactly 3 minutes after the full hour. The recording of this song (not the best quality though) is right after the photos. 

Today we planned to visit Furnas again, because of the hand-made candies but also to visit the sulphur geysers in Caldeiras and after that we wanted to take a hiking trail. 

We passed Caldeiras the day before and this is truly a smelly place. Like rotten eggs all over the place. It is amazing how the bubbling liquid press itself out of the soil. I know that some sort of food is cooked under it, but we hadn’t had a chance to taste it. I only saw a man digging up something wrapped in a cloth.

Here I will remind the story and legend how theCaldeiras became to be.

We saw big yellow flowers almost everywhere we went. I found out that this is the Kahili ginger, originated from China, but seems it likes the climate of Sao Miguel. It is not a “real” eating ginger though. 

The traffic is polite on the island. Most of the cars were small – it is a true republic of Smart cars :D all sorts of Smart – chrome looking and matte grey and sport and regular, 2 doors, 4 doors … Very cool Smarts they were. I didn’t even know that there are so may versions. 

Specially cool are the local old men who have “tuned” they 3-wheel vehicles and drive them around the island. When there is up to hill – no matter, it will take me there! Even if there is a cloud of blue smoke coming out the back of the vehicle :D and even if one can move faster by walking, it is not important – it is the status that counts and you can sit. These moments are now in my box of golden memory photos. 

There were no traffic maniacs. Well.. maybe the good reason for that is also that when you are speeding, you may easily speed into the abyss. Most of the roads are very curvy, my head started so spin a bit and a weird feeling was somewhere in my stomach. Generally the highways were in excellent condition and only once we sopped because of the repair works. 

The streets are extremely narrow and the pavements are somewhere only 20cm wide. Luckily the outdoors of the houses open inside the house :D

Next time we go hiking :)