Aastalõpupimik

Pildistatud Yashicaga sügisel 2010. Filmiks oli Fotosvema 65, mille parim enne oli aasta 1986. Üllatus oli meeldiv, kui selgus, et filmi peale oli jäänud ka pilte :) Muster pildil on ilmselt filmirulli paber, mis on aja jooksul ennast põhimiku külge jäädvustanud.


Ka pildistatud Yashicaga. Kawe plaza katuselt detsembris 2010. Filmiks klassikaline Ilford HP5+

Loojangus

Hallõgija valvepostil.

Lõõmang.

Jaani kirik

Talv tuligi.

Must mustal.

Mina, Kass.
Pildistatud laifilmile, aparaadiks Yashica, filmiks Ilford. Negatiivid sisse skännitud.

Tallinn - City of lights

Sügisel

Üheliikmeline hindamiskomisjon.


Õhus on ... metsvinte ... sügist ...


Kormud

Ja läinud ta ongi taas

-->

Ongi järel vaid õhuline virvendus...

-->

Küll oli seal päikest ja kõrvetavat Vahemere kuumust, mis mulle muidugi meeldis, et kõik paksud riided olid kaotanud oma kaasavõetud otstarbekuse. Ja oli ka vihma ja selle suve iseloomustuse hulka kindlasti tuleb lisada meeletult õudsed äikesed. Vist vahemerelik kuumus nõuab enda saatjaiks ka lõunamaa äikesetorme. Igatahes oli mul tunne, et äike on otsinud üles just meie väikse suveonni, et selle kohal siis lajatada, nii et katus ja aknad tärisevad.

Põdrakanepi õitsemine käib koos suve arenguga, kui on õitsemine läbi, on ka suvi läbi.



Suvi kadund rutuga, päevad kiired nagu vurri keerud.




-->

Olid ilusad pikad õhtud, igaõhtuseks saatjaks metskurvitsa krooksud üle taeva ja sookurgede varahommikused hõiked. Ikka võis ka kuulda rannas lesides meriskite omavahelist vestlust või tülli hüüdu.

Suvel

Vastavalt meeleloule.

IR katsetused

Pildistasin oma elu esimese infrapuna filmi. Tulemus oli üle ootuste hea ja üllatav! Filmiks oli Rollei IR400. Minu meelest väga hea. Aga see ju alles esimene ka.

Lasteballett "Veealune kuningriik"

Suurlinna tuledes

Kägu

Olen maal. On hommik, valmistusin just kohvi nautima raamatu seltsis, kui äkki köidab mind õues mingi liikumine. Kägu! Muru sees! Meie aias esimest korda näen. Mõtlesin, kuidas vaikselt toast välja pääseda, kui uksed krigisevad kui vähjakotid. Õnneks sain vaikselt välja, aparaat näpus ja hiilisin maja nurga taha. Kägu istus kuldreneti otsas, maiustas tõukudega, väga tänuväärne tema poolt muidugi. Sain teda peaaegu pool tundi vaadelda, enne kui ta ära lendas. Kohvi oli selleks ajaks, kui tuppa tagasi jõudsin, just parajasti leigeks jahtunud. Aga käoelamus oli selle eest ... !

Eesti Looduse eripreemia 2010

Ootab