Showing posts with label tartu. Show all posts
Showing posts with label tartu. Show all posts

Thursday, January 12, 2017

Mamma Mia !


Tõeline energiapomm Vanemuise teatris. Ootamatult positiivne ! Ja muidugi on seal Ele, see sütik. Ja teda ma põhiliselt pildistasingi.

Info, ülejäänud pildid ja k.a värvid on SIIN  

*

Absolutely and unexpectedly positive energy in Tartu, Theatre Vanemuine !  And of course - there is Ele. 
Information and the rest of the photos and all the colors are HERE 








Sunday, May 17, 2015

AIDA


Giuseppe Verdi "Aida" on PromFesti seitsmes ooperiprojekt, mis sel korral valmib koostöös Vanemuise Teatriga. Üks proovidest jäi piltidele niiviisi. 


"Aida" nimiosas astub üles VIII Klaudia Taevi konkursi võitja Jomante Šležaite. Amnerise rollis on 2005. aasta konkursi laureaat Anželina Švatška. Kaastegev on rahvusvaheline solistide ansambel, Vanemuise teatri koor ja orkester, Tartu Noortekoori meesrühm. Ooperi lavastab Madis Nurms, kes on ühtlasi ka lavastuse kunstnik. Valguskunstnik on Margus Vaigur, koreograaf Teet Kask. Ooperilavastuse muusikaline juht ja dirigent on PromFest kunstiline juht Erki Pehk.

Rohkem pilte näeb WORKSi lehelt
Infot loeb PROMFESTi lehelt






pauside ajal --- 


 




lavastaja ja kunstnik Madis Nurms



liikumisjuht - Jelena Karpova



Anželina Švatška ja Eduard Martõnjuk





Lotte oleks ka tahtnud päriselt lavale :) 




Jomante Šležaite





© Madis Nurms






Thursday, February 26, 2015

Tartu kandis


Korraks Tartusse ja sealt Elistvere loomaparki. Ilm oli fantastiline, mõnus veebruarihõng ning sinaka varjundiga karged krõbeda koorikuga lumeväljad, selge sinine talvetaevas ja sügavad värvivarjundid... kõik see toimus mu kujutluses. 
Üldiselt oli nagu ikka, piserdas mingisugust halli vihmasegust lörtsi ja lobjakat ning tuul puhus. Kõik kohad tilkusid, k.a nina. 

Elistvere elanikud olid kõik liikvel, karu ei saa magada, sest talve pole ja magamatusest on ta pahur ja väsinud. Nooruke põdrapoiss tahaks väga mängida, aga pole kedagi, kellega. 

Ilvestel oli parajasti siesta aeg, sest magusamat und pole ma veel näinud kui neil seal. Üks Kreeka eena puuharude vahel ja teine madalal oksal, silmad kui kinni kleebitud.