skip to main |
skip to sidebar
Olen maal. On hommik, valmistusin just kohvi nautima raamatu seltsis,
kui äkki köidab mind õues mingi liikumine. Kägu! Muru sees! Meie aias
esimest korda näen. Mõtlesin, kuidas vaikselt toast välja pääseda, kui
uksed krigisevad kui vähjakotid. Õnneks sain vaikselt välja, aparaat
näpus ja hiilisin maja nurga taha. Kägu istus kuldreneti otsas, maiustas
tõukudega, väga tänuväärne tema poolt muidugi. Sain teda peaaegu pool
tundi vaadelda, enne kui ta ära lendas. Kohvi oli selleks ajaks, kui
tuppa tagasi jõudsin, just parajasti leigeks jahtunud. Aga käoelamus oli
selle eest ... !
Eesti Looduse eripreemia 2010