Kohe esimesena võtab mind rajalt maha mustavalgekirju sale
kass. Ikka vastu sääri ja tere ja tegelikult tahaks õudselt sülle. Luban heameelega ning nurrumine võtab võimust. Aga siiski, siiski pean ta õrnalt maha aitama, et
võtta välja kaamera. Sest ma tulin kassidest pilte tegema. Kassidega suhtlemine on mõnus. Suhtlemisega samaväärselt meeldib mulle neid ka pildistada.
Varsti on julgemad mind kõik ära nuusutanud ja kes soovib, saab ka pai, mõni
käib minust lausa üle nagu kõnniteest. Ettevaatlikumad jälgivad eemalt.
Kaameraklõpsud on huvitavad ja objektiivist läigib midagi vastu. Igas toas on
mõni taustal hõõguv tõllarattapaar.
Kolm tundi möödus kiirelt. Aga küllap ma varsti jälle lähen
vaatama, kuidas neil läheb ja ehk on mõni neist ka endale selleks ajaks
päriskodu leidnud.
kas oleks keegi nii hea ja tuleks pakuks midagi head?
no kas tuleb siis keegi või?
kellegi kingad...?
hei, kelle kingad need on?
palun avage see konservipakk
kreeka e
kärbsejaht
huvitav, kas köök on juba kinni ?
need kratsipuud on igatahes minu
see on minu aken
