Sel sügisel olen seeni pisut pildistanud ning iga seenelkäik võtab veelgi rohkem aega, tunnid kaovad ja ise ei saa arugi.
Septembri lõpus oli seeneseis üsna üksluine, vaid pomerantspuravikud ja mõned kasepuravikud. Hiljaks jäänud kukeseened ja punased kärbseseened. Kivipuravikke oli vähe ja kui nägingi üht ilusat ja läikivat kivikat, siis selle kübar tuli pealt lihtsalt ära, juurest alates kuni kuplialuseni oli seest täiesti tühjaks söödud. Aga ma leppisin ka punapuravikega. Tegelikult on ju punapuvarik vaid üks liik seeni, teised sarnased on pomerantspuravik, palupuravik, haavapuravik ... aga mugav on kutsuda neid kõik punapuravikeks.
Vihma oli septembris vähe ja sellepärast siis on kõik see vägi hiljaks jäänud.
Loodan, et oktoobris tuleb kirevam seeneelu.
See on esimene osa sügisesest seenemetsast. Kuna hooaeg kestab ja ma ikka veel metsaline, siis tuleb ilmselt paar seeriat seeni veel.
Piltidel on osad seened mulle endiselt tundmatud. Kui keegi näeb ja teab, siis ma oleksin ka tänulik selle teadmise eest! :)
kahekesi metsas
pomerantspuravik, Leccinum versipelle
tundmatu roosakas seen, kaugelt petab punapuraviku pähe ära
valge puravik, Leccinum niveum e.Leccinum holopus
veinipunane pilvik, Russula obscura
punane kärbseseen, Amanita muscaria
harilik kivipuravik, Boletus edulis
kasepuravik, Leccinum scabrum
puuseen
seenepuu
pomerantspuravikud
No comments:
Post a Comment