Opatija

Opatija - üks järjekordne äge linnake Horvaatias, Aadria mere kaldal. Ilm oli tohutult palav ja teksased lahustusid jalgade ümber. 
Meil oli õnn saada hotellituba ajaloolisse hoonesse, mis on ehitatud 1885. aastal ja nimetati siis Belgia printsessi ja Austria kroonprintsessi Spephanie järgi. Praegu kannab ta nime Imperial. 
Meil oli tuba rõduga (kuhu mahtusin just ja just), meil oli vannituba vanniga, kus ma ootasin sooja vett nii kaua, et pidin alla andma. Olime viimasel korrusel ning - meie aknast ja rõdult nägi imelist päikesetõusu mägede ja Rijeka kohal. Fantastiline!
Hommikusöögisaalis tekkis tunne, et me oleme viga. Kõikide nende kroonlühtrite säras, keerubitest õhkuvast ajaloolise tolmu hägus, punaste hääletute sametvaipade peal kõndides oma tenniste, teksade ja t-särkidega.. ups! Vale sajand! 
Muidu aga oli selles hoones mõnus hõng.. võis peaaegu minna ajas tagasi ja ära eksida. Nigisevad ja nagisevad põrandad, messingust uksenupud, laiad trepid, lühtrid.. Ainult soe vesi ja wifi ei jõudnud üles korrusele eriti :) 
Linnake ise just nagu kuurortlinnake ikka. Mere ääres, turistide ja suveniiriputkadega. Huvitava segunenud arhitektuuriga.

**

Opatija - very sweet Croatian coastal town on the Adriatic Sea. A fashionable resort in the 19th century, it's dotted with Habsburg-era villas. 
It was so hot that day that my jeans almost melted. 
We were lucky to have a room in one of those historical buildings that are now hotels. Hotel Imperial was ours and it is a historical building constructed in 1885 that was originally named after the Belgian princess and Austrian crown princess Stephanie.
We had a room with balcony (just enough room to fit us :) ) We also had a bathroom with a bathtub but I waited the warm water so long that I almost gave up (we were at the top floor). But - the view from our balcony was just fantastic! It was the sunrise side. 
The next morning in the breakfast hall I felt like like a mistake. All the chandeliers and the red carpets and all the imperial designs... And we were in t-shirts and jeans ... ups. Wrong century! 
But the feeling in this house were good. One could almost go back in time and get lost. 
The town itself is an interesting bouquet of different eras, specially the architecture. But otherwise like any resort - near the sea and with tourists and souvenir sellers.  
Worth to visit!

meie tuba oli seal üleval paremal nurgas, kaarega rõdu :)

nii palav oli, et kajakad jõid murukastjatest |
it was so hot that seagulls were drinking from that

 

maja nagu tort :)  |  a house like a cream cake 

 

 

tagasivaade Opatijale | looking back to Opatija

hommikused tukkujad lahel | early morning sleepers on the bay

hommikusöögil | at breakfast

Kevadreportaaž | Spring time

Lihavõtte nädalavahetus möödus maal, Viljandimaal.
Kuigi ümbruskonnas on maha võetud tublisti metsa ning suured alad on ümbritsetud aedadega, nii et loomad peavad oma liiklussõlme ümber mõtlema, ning ka linde on jäänud vähemaks, on näpuotsatäis siiski veel jäänud. Talvikesed, metsvindid, laulurästad, punarinnad, väike-lehelinnud, põldvarblased ja tihased on kohal, kuigi natukene vähem. Võsaraat oli ka veel paar aastat tagasi ...

Äärmiselt suur üllatus sai mulle osaks ühel õhtul, kui kohtasin kodusõidul punahirvi! Neid oli kaks ja nad polnud väga lähedal, kuid mind märgati siiski ja üks neist keeras end lausa ringi, et mind paremini silmitseda. Ning siis imbus taustast välja kolmaski. Olen hirvi seni kohanud vaid Saaremaal ja Hiiumaal.

Üks vahva kohtumine oli ka ühe kassiga, kes tahtis väga suhelda ning ilmselt oleks koju kaasagi tulnud, kuigi tal endalgi oli kindlasti kodu olemas :) 

Inimesed, minge metsa! (Kuniks teda veel on) Metsas on endiselt / juba / alati hea! 

**

I spend Eastern in Viljandi county (almost south-Estonia). And though I must say that to my surprise (not a good one) the very local area is more empty :( More trees are cut and large areas are sealed with a high fence so that wild animals have to re-calculate their tracks and there are less birds as well. Little is left and much have changed past 3-5 years.

But - the biggest surprise was one night while driving back home there were red deer! And two of them. In Viljandi county... I was noticed of course and then from nowhere came a third deer. I have only seen them in Saaremaa and Hiiumaa.

And another funny meeting was with a cat :) She was very, very social and would've come home with me I am sure, but she had her own home :) And I hope she went there. 

Go to the forest! While you can. There are already / still / always so much power.

 

Musträstaste siluetiteater

Punahirv, ole lahke!

Cervus elaphus

Red deer 

Rendez-vous oranžikuga  

Varahommikune talvike 

Emberiza citrinella

Yellowhammer 

valguses või varjus ?