Vahepeal on juhtunud palju - täitunud on minu suur unistus ja üks raamat on jõudnud ilmavalguse kätte.
"Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus" on I osa ühest pöörasest ja hoogsast seiklusloost.
Raamatu väljaandmine sai teoks tänu headele hooandjatele läbi Hooandja platvormi. Suur tänu veelkord!
Raamatut saab osta DarkroomCat'i e-poest
Aga võib ka otse mulle kirjutada :)
Ma pildistan
tegelikult ka inimesi!
Mul on alati nii
hea meel, kui keegi seda küsib. Enamasti arvatakse, et ma rooman kusagil rannal
või varitsen põõsas või planeerin näitust :D
Ja on isegi
niimoodi küsitud, ääriveeri, ettevaatlikult, pika sissejuhatusega, et kas ma
ikkagi oleksin nõus, see üks kord, tegema pilti meist – inimestest. Jaa!
Ma armastan
mustvalget filmi ja nii pildistan ma palju filmile. Aga loomulikult teen ma ka
digitaalseid sessioone – tihti teen nende kahe kombinatsiooni ja nii juhtubki,
et kui filmid on ilmutatud ja ülevaatuse läbinud, saab inimene (-sed) endale ka
filmipildid digikujul ja 1-2 motiivi paberil. Pärispilt, valmistatud punase
valguse paistel pimikus.
Inimesed on
ilusad ja seda tuleb jäädvustada. Minu meelest mustvalge film annabki seda ilu
edasi kõige paremini. Väljakutse nii modellile kui fotograafile on teha pilti stuudios
ilma ühegi lisandita. Lihtne on ju mingi butafoori taha varjuda, kuid olla
ehedalt ja otse kaamera ees nõuab rohkem julgust ja nii võib enese seest
mõndagi avastada.
Kuna ma ei jaga
väga tihti oma töid, siis ongi jäänud mulje, et ma seda ei tee, aga siiski.
Aegajalt teen mõnest sessioonist blogisse postituse – https://reetsau.blogspot.com
_.jpg)
_c_2.jpg)
Hiljuti lugesin paavst
Innocentius III kirjutatud traktaati „Inimolu viletsusest“ (tõlk Marju Lepajõe).
Ta polnud siis
küll veel paavst, kuid kirjutas ta selle aastal 1195. Praegu on minu
lugemislaual Tanel Jäppineni käsiraamat „Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja
tugev suhe“, ehk rahumeelse vanemlikkuse käsiraamat.
Neid kahte
eraldab enam kui 800 aastat. Kuidas nad omavahel seotud on? Ega pruugi ollagi.
Kuid – ikka ja
jälle ma jõuan tõdemuseni, justkui selle sisemise teadmise kinnituseni, et inimene
pole muutunud. Läbi aegade on ja jääb inimene ning tema loomus samaks.
Aga ma tahan
uskuda, et inimloomus on võimeline arenema ning seda läbi oma laste. Kui väga
üldistavalt öelda, siis see 800 aastat pole muutnud muud kui kommunikatsiooni. Kui
natuke detailsemalt, siis on aeg ehk muutnud suhtumist lastesse. Laps kui
inimene, kellel on tunded, mõtted, vajadused.
Ma pole veel seda
uut käsiraamatut kuigi palju jõudnud lugeda, kuid usun, et mind ootab ees põnev
ja hariv lugemine. Ehk leian sealt seest ka midagi, mis minule lisab kinnitust,
et olen õigel teel.
Lastekasvatusest
arusaamise osas on nii kardinaalseid muudatusi toimunud juba ühe põlvkonna
jooksul. Mina oma lapsepõlve … oma lapsele ei soovi : ) Ja kui teisiti ei oska,
aga tahaks, siis tuleb otsida abi väljastpoolt.
Jätku lugemist!
Tuli jälle.
Tuli paugutades ja rohke raketisajuga. Lärmi ja möllu jagus.
Hea, et ma ei andnud ühtegi uusaastalubadust, sest täna on lihtsalt järgmine päev ja kuidas siis üleöö paremaks inimeseks hakata? :)
