„1001 & 1...“ * proovis

T-Ballet'i uus intrigeeriv tantsuetendus Pjotr Tśaikovski muusikale, lühiballett

„1001 & 1...“  *

29. ja 30. augustil Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis kell 20.

Mõtteid keerutab kire keeristorm,
süda ringleb õhus kui lendlev lind,
iga aatom tiirleb mu kehas.
Kas ka mu Armsam niisama
kõiges on pöörlemas?
(RUMI. Päikesesõnad)


Tantsivad:
- Paula Veiler (RB Estonia)
- Alar Orula
- Tamar Nugis

Koreograaf-lavastaja: Tõnu Veiler
Kaaskoreograaf:  Anu Ruusmaa
Kunstnik:   Jane Kaas (RO Estonia)
Valguskunstnik: Anton Kulagin (RO Estonia)

Lühike tutvustus etenduse loomisest.

Tantsuproovid

Balletikooli proovisaali uksest sisse piiludes ...

 

Ka jalad oskavad rääkida. Feet can talk.

Kiire välgupilt

Tuli mõte minna mere äärde linnuluurele. Aga lindu polnud. Oli tuul ja tibas vihma ning selja taga leidsin hoopis äikese sähvimas. Tuli sõita edasi Säärele. Kuna kodust lahkudes oli päikeseline ja väljaminemise lõpp-plaan oli kõhuli maas pildistada, siis oli koju jäänud statiiv ja hallfilter. Aga Säärele jõudes selgus, et mõlemat oleks kibedasti tarvis läinud. Mere kohal rullus üks meeletu pilvemassiiv, millest sähvis välku ning vihma- ja rahesegune padusadu lähenes kosmilise kiirusega. Aga vaatepilt oli liiga ahvatlev, et üldse mitte proovida ja nii pistsin auto juurde punuma. Selleks ajaks, kui olin jõudnud kaamera kapotile toetada, oli sähviv pilv jõudnud Sääre Paargu kohale. Keerasin sajuseinale selja ning kaks tagasihoidlikku välgusähvatust õnnestus purki püüda. Lõpuks olin koos kaameraga läbi vettinud. 

Mälupilt - Mind picture

Kui fotokaameraga pilti teha ei õnnestu, tuleb teha mälupilt. Mälupildist saab teinekord ka positiivi – joonistades, ning just nii juhtuski.

Oli väga varajane hommik ja väljas veel üsna hämar, kui ühe tee ääres tukkus siga. Tukkumiseks oli valitud madalaks trambitud võsa ja üks kõhna tüvega madal puu, mille najale oli hea toetuda. Ja silm oli kinni ja siis on ju ikka tunne, et teised ei näe ka sind, kui sina ei näe teisi. Läksin lähemale vaatama, aga siis ta ärkas ja arvas paremaks lahkuda. Klassikalisel searaginal, saba püsti. 

----- 

Sometimes when camera is useless for capturing a photo, I’ll have to take a picture with my mind.  “Photo” of the mind often takes a form of a real picture – by drawing.  And so it did happen once again.

It was a very early morning and quite dark. Suddenly I noticed a wild boar, taking a nap against some thin tree. His eyes were closed and it is like that – you don’t see anyone and no one sees you. I stepped closer to look but that awaked the boar and he took off with classical boarish way, tail up.