ehk aas-karukell, Pulsatilla pratensis, ehk karukäpad, karvalilled, kurjaelaja juur ja piibutops.
Esimest korda juhtusin neid ilusaid olevusi nägema alles sel
kevadel ja siis ei saanud muidu, kui oli pildistades neile tiir peale vaja teha.
Nad on kindlasti kõige enam pildistatud taimede esikümnes.
Kui autoga mööda maanteed tuhiseda, tundub, et suur suvi
juba käes, kuid mõned puud viivitavad veel lehte minemisega ja nurmenukke on
palju ning ka karukellad ütlevad, et veel on kevad! Õnneks.
Aas-karukella noppida pole hea. Lisaks, et ta on looduskaitse
all, on ta ka üleni mürgine, isegi mürgisem kui tulikas ja ülane. Mürgisus kaob
alles taime kuivades, kuid koju vaasi ei maksa teda siiski korjata, sest tema
mürk on lenduv ja võib kahjustada tervist kõikidel, kes temaga samas ruumis
viibivad.
Sellepärast tuleb tal lasta kasvada ja olla oma ilus ning hiilguses
seal, kus ta on.
Eestis on aas-karukell rohke noppimise ja kasvukohtade
hävimise tagajärjel sattunud III kategooria kaitse alla.
No comments:
Post a Comment