Portugali päikesekuivatatud kassid

Suure kassisõbrana ei saanud ma Portugalis külmalt mööda ka seal kohatud vurrulistest, seega väike eripeatükk nendest julgetest rootsudest, kes tee peal luusides kaamera ette jäid, vastu jalutasid või lihtsalt kuskil kükitasid.
Enamus neist tegelikult lähedale ei lasknud, olid ehk ettevaatlikud valge inimese suhtes.
Kassid olid lahjad ja päikesest võetud ning õhtul, pärast kaheksat, ilmusid nad üksi või kahekaupa välja. Ühes kindlas kohas, Minho ülikooli sildi lähistel Guimarães'is, istus alati sama seltskond, kas triona koos või ühekaupa. Valge, hallikirju ja must. Nende toidulaud oli korra päevas kaetud ühe kohaliku kassisõbra poolt.

 

 

 

 

Jõe ääres

Douro jõgi, elav ja pulseeriv rohekas lint, voolab läbi Porto ja nõuab tähelepanu. Jõe äärde on kogunenud palju inimesi, ärisid ning söögikohti. Jõe ääres istuda on mõnus, jõe äärest avaneb vaade klassikalisele ilusale Porto vanalinnale – värvilised majad kuhjuvad üksteise otsa nagu Rubiku kuubiku klotsid. Imelik kujutleda, vaadates seda pilti, et seal kuubikute vahel on ka tänavad, kõhnad ja elavad nagu sealsed kassid, kes kulgevad kitsa tänava varjulist äärt mööda. Nende tänavate salapära on nende omaduses mitte kunagi ette näidata, kuhu teine ots välja viib.
Seistes eemal, jõe kaldal ja nautides värvilist vaadet, võin vaid ette kujutada, kuidas seal kitsaste kujade vahel tegelikult on. Jõe ääres on mõnus värske muda lõhn ja laevad triivivad edasi-tagasi. Kõrgel sildade peal sõidavad rongid ja kõnnivad julged, kõrgust mittekartvad jalakäijad.
Kaheksajalg, mida sõin, ei maitse muda järele, vaid ookeani järele, mis on nii käeulatuses, ent ometi tabamatus kauguses.
Liikuval veel on kummaline jõud. Jõe ääres on oma elu ja rütm, mis sobitub vanalinna tänavate, majade ja inimestega. Porto vanalinna ja jõeäärse ümbruse vahel toimib mingi iseäralik sünergia, mis on nii tugev, et sellest pole võimalik mööda tunda, mingeid omi, kaugele koju jäänud tundeid. 

Porto

Poolepäevane Porto külastus väsitas päris ära. Nii hea tunne oli õhtul "koju", Quimarães'i jõuda.

São Bento rongijaam

Märkamisi ja vaateid

 

Kus mõni vana kirik, on ka kraana omal kohal

1 pesemata aken

 

 

Üks mõnus veinipood, mille avastamine leidis aset jooksusammul, 

10 minutit enne Quimarães'i rongi väljumist. 

Selle klaasi taga on tolmused ja auväärsed portveinid, 

keskmine hind 500€

Kui kuivatatud lest ka nii suur oleks ...

Tuvisid on sellegipoolest Portugalis ikka päris palju

Campanhã rongijaam, üks peatus enne São Bentot 

Ikka Campanhãs, termomeeter ilusti apteegi kohal, 

et oleks teada, kui mingit medikamenti tarvis