Hommikune

Hommik oli tuulevaikne ja udu tõusis. Olin jõudmas ühe põllu serva, kus eelmisel korral olin kohanud rebast. Lootsin nüüdki, et reinuvader seal ja uurisin hoolega niidetud ala. Vaikse vaatlemise tulemusel leidsin ühe paari hoolsaid kõrvu eemal nurgas ning tahtsin asja paremini uurida. Lähemale minnes ilmus välja ka kõrvade omanik, jälgiv ja ettevaatlik, kuid üsna ruttu putkas ta metsa ära. Siis libistasin pilgu veelkord üle põllu ja selle aja sees, mil olin rebast vaadelnud, oli sinna ilmunud veel üks tähelepanelik silmapaar – üks nooruke põder uuris mind. Ma ei tea, kust ta nii järsku oli välja ilmunud, või oli ta kogu see aeg seisnud keset põldu ja ma olin temast mööda läinud nagu (põdra)postist? Udu liikus ka pilvedena üle põllu ja vahel kadus noor metsaelanik täiesti udusse, siis jälle paistsid ainult jalad või kõrvad. Vaatasime siis teineteist üsna julgelt ja tükk aega enne kui sõbralikult ja rahulikult lahku läksime. 

Põder

Alces alces
the Moose