Maikuu on ikka mõnus. Iga teeots, kuhu kiikad, vaatab vastu. Sarvedega ja ilma, karvased ja harjased. Ja kui piisavalt kaua rannal lamada, ei lõhnagi ma enam eriti inimese järele ja mettsiga ei oska seisukohta võtta. Kitsed nuusutavad ja hirved vaatavad mäludes otsa.
Ühel hämaral varahommikul märkasin keset teed äkki kõrvu. Mida lähemale läksin, seda rohkem nähtavale tuli. Kõrvade järel pea, siis kael, oi kui pikk kael, ja veel pikemad jalad. Üks hirveemand jälgis mind.
-----------
May is a fine month. Every little road or track is looking right back at you. Horny and non-horny, hairy and bristled. If one's laying long enough on a beach, the human smell isn't so bad anymore, wild boar is uncertain about me and roe deer is just sniffing and sniffing.
Once, on a dark early morning I noticed a pair of ears in the middle of a road. The closer I got, the more I noticed - after ears a head and extremely long neck and even longer legs - a female red deer was watching me.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment