TMKK - jää hüvasti kollane koolimaja!

 – vaid mõned nopped mälestustest –

Osad kommentaarid on ka piltide juures.

 

Väga kaua on möödunud sellest päevast, mil viimati A-majas ringi liikusin ning nüüd seal uuesti olles tundsin, et see on tulvil kohati kummituslikke mälestusi.

Ma mäletan, et ma tassisin kodust kaasa lisaks kehalise riietele ja viiulile ja õuntele ja nootidele kaks paari uiske, et mu pinginaaber saaks ka uisutada [loe]: pikal vahetunnil jäätunud mäest alla lasta. 

Ma mäletan, kuidas me proovisime teha kooli alale tiiru peale mööda betoonaeda ja kui tuli koht, kust betoon oli ära murenenud, sai nuputada, kas jõuab mööda raudtrosse teisele poole või ei. 

Proovisime ka müüri pealt vihmavarjuga alla hüpata, kas võtab tuule alla või ei.

Minu aeg jäi perioodi, mil tegutses natuke kooli raadio ja ilmus ajaleht Kõva Sõna; kui toimus koolireform ja kolmas klass jäi vahele; kui rublad muutusid kroonideks.

Pühapäeval – 19.juunil 2022 toimunud ärasaatmispidu oli väga äge. Suurim tänu korraldajatele ja ka osalejatele, oli palju rõõmsaid kohtumisi!

 Eriti rõõmsaks tegi mind kohtumine oma klaveriõpetajaga! 😊

 

Kiikasin meie põhikooli klassi, (eesti keele klass) see oli kohe direktori kabineti kõrval.
Nüüd on klaver on teise seina ääres, minu ajal oli see just seal direktori kabineti seina vastas
ja kui poisid liiga kõvasti Gunnar Grapsi või McGyverit mängisid, tuli jälle direktorile vastust anda.

 

Meie päris esimene klass. Meil oli väga range ja imeilusa käekirjaga
klassijuhataja. Sellesama imeilusa käekirjaga kirjutas ta mulle päevikusse
ühtelugu märkuseid.

Trepikäsipuude kultuurikiht on paks ning lihvitud aastakümneid püksitagumike poolt

VÕIMLA – seal juhtus kord üks humoorikas seik, kuidas E kahepoolsed uksed kõige piitadega tükkis eest lõi :D
Suuremad poisid olid meid väljastpoolt luku taha pannud ja ei aidanud ükski palumine ega ähvardamine.
Seepeale E hõikas, et mind te kinni ei hoia!, ja pani põmaki!, ja uksed läinudki eest :D

 

 

Garderoobi geto on peaaegu samasugune :)

B-MAJA koridorid on kuulnud ja näinud igasuguseid emotsioone.
Rõõm on näha, et ka armastus pole sealt mööda hiilinud, kuigi II korruse saal paneb nii mõnegi veel kananahastama.
Sellegipoolest tundub, et majas on säilinud vastakad tunded.

 

Legendaarsesse koridori kahjuks ei saanud, aga see tee viis sööklasse ja seal juhtus küll igasuguseid asju … :D

 

 

Järgnevad 3 pilti tegi Ele

 
Kuna ma pildistasin natuke ka filmile, siis mingi aja pärast ehk tuleb veel veidi pilte.