Kuidas teha
kassikalendrit? Eks ikka nii, et võtad fotoka, näed kassi ja klõps! Ja nii 12
korda, kalender naksti purgis. Lisaks kaanepilt.
See on kolmas kassikalender,
mille ma kassikohvik Nurri kassidega olen teinud.
Hommikul kohale jõudes on kassid õudselt põnevil. Nüüd saab värki, süüa, paisid, mängida, tähelepanu. Ja jäävad väga ootusärevalt kogu kollektiiviga köögi ukse taha ootama, sabad erutusest võnkumas.
Kohvikuperenaine Helen oli juba seal ning kui olime valinud sobiva koha, meisterdanud tausta ning selle ootele jätnud, läksime kööki aedvilju sorteerima. Varsti oli kuulda õudne kolin, natuke urinat ja siis üks heli, selline veider pladin, mis tekib mitme pehme käpapaari lidumisest kivipõrandal. Kassid olid meie tausta tervenisti uppi ajanud ja pidime kõike hakkama otsast peale tegema.
Koos perenaise Heleniga oleme ühte meelt, et kassid peavad tulema ise
modelliks – ehk lähtume vabatahtlikkuse printsiibist, kasutades õige pisut ära
ka nende loomulikku uudishimu.
Kuid ei saa salata,
et me vahel ka aitame kassi sinna, kus võiks leida aset fotosessioon ning
lihtsalt selleks, et nad ei pelgaks. Mõni kass on arglikum, mõni julgem, on ju
kohvikukassid enamasti varjupaigast ja mõnelgi on minevikus haavu, mida aeg
pole veel terveks teinud. Proovime julgustada neid aremaid, et ka nemad saaksid
pildile, muidu on kalendris ainult see üks tšempion, kes tahab igal pool olla, kuid meie eesmärk on jäädvustada kalendris siiski kõiki (enamus) kasse. Tuleb olla väga kannatlik.
Kui eelmisel
aastal oli kalendritegu nii, et tekitasime siia ja sinna erinevaid taustu ning
olukordi, mina pidin vaid nobejalgselt jooksma, siis sel aastal otsustasin olla
pigem ühe koha peal ja oodata, millal kass ise tuleb. Ja ta tuli.
Ja läks.
Ja siis jälle
läks.
Või hüppas üle.
Tegelikult saaks
varsti teha lahkuvate kasside erikalendri ja tegemise momentidest saaks mitu
aastat ette ka kalendrit teha.
Ja ometi on neid
lahkuvaid, hüppavaid, „tahan ise kõikide piltide peal olla!“ kasse nii mõnus
pildistada. Väga huvitav on sessioonide ajal jälgida kasside arusaamist meie
tegevusest ja soovidest. Näha, kuidas nende aju töötab - alati on keegi, kel juba
esimese päeva lõpuks on selge, et ahaa, ma pean seal olema, tulen, pole probleemi!
Ja kui järgmisel korral alustame, on tal see meeles, see on juba tuttav
tegevus. Kassid on nutikad ja õpivõimelised!
Aeg läheb selle
tööga ka väga ruttu ja kui märkame, et kassid hakkavad väsima, selgub, et 4
tundi on läinud!
Kalendrit saab
osta kas kohvikust koha pealt või tellida nende e-poest.
Miks mina pean november olema?
Mina olin eelmisel aastal november!
Kas te maitserohelisega juba tegite?
No comments:
Post a Comment