Kirjutamine - see on ju imelihtne!

Hando Runneli luuletus on mind saatnud lapsepõlvest saati: 

Mõtelda on mõnus

rääkida on raskem,

ärgem sellepärast

pääd veel norgu laskem!

Kõnelda on kergem

kirjutada raskem, 

ärgem sellepärast

pääd veel norgu laskem!

Kirjutada kergem,

rehkendada raskem,

ärgem sellepärast

pääd veel norgu laskem! 

Mõtelda on mõnus,

kuidas kõik on raskem,

ärgem sellepärast

mõnu mööda laskem! 

Kuidas siis on lood?

Vahel on tunne, et kirjutamine – see on imelihtne! Mulle ju meeldib kirjutada.

Aga vahel on hoopis sein ees. Istun tühja paberi ees, sulg valmis, aga midagi paberile ei ilmu. Peas tormiliselt ja kaootiliselt lendavad mõtted on tekitanud plahvatusohtliku kaose ja ühelgi sabast kinni ei saa.

 

Andreas Kakssilma seikluste ülestähendustega on olnud igasuguseid olukordi.

Vahel tuleb mõte alles öösel või öö hakul ja siis ärkan mitu korda, et mõte hommikuks ei kaoks. Ärgates torman veel enne kohvivee keema panemist. oma kirjutuslaua suunas, navigeerides üle Legosid täis põranda.  

Jah, olen proovinud hoida märkmikku voodi kõrval, aga siis vaja tuli süüdata ja seda ma ei soovi. 

Mingil hetkel hakkasid Andreas Kakssilma tegevused kindlamat kurssi hoidma ja siis oli tegu, et sama kärmelt kirjutada kui tarvis.

Kirjutamine on täiskohaga töö ja alles äratuskell 15 ajal tuletas meelde, et nüüd on argielu ja pere aeg. Vaja teha süüa, minna poodi ja lasteaeda. Õhtul, kui kõik magasid, tuli teine poolaeg ja tihti poole ööni, kui oli pausi võimalus.

Oli ka aeg, mil just Andreas Kakssilm hoidis mind vajumast musta auku. See aeg oli keeruline ja rusuv, aga kirjutamine oli kui majakas, mille tuli vilkudes mind õigel rajal hoidis. Ja nii ma kirjutasin, kirjutasin, kirjutasin, kirjutasin, kuni ühel päeval justkui ärkasin ja avastasin, et väljas on valge ja ma olen siin.

Praegu.

Ja ma tunnen.

Õhku, tundeid, valgust.

 

Minu jaoks on raamatud hädavajalikud. Raamatu abil on meil võimalus reisida kusagile, kuhu me päriselus ehk kunagi ei satuks. Nii lugemine kui kirjutamine on pääs teise maailma. Mõnda aega elada raamatus, kellegi teise seiklustes ja elus mõjub enda olemisele päästvalt.

Andrease lood on nagu võlulaegas ja kõik teised lood soovivad samuti ilmavalguse kätte saada, nii et kirjutamine jääb jätkuma! 

LINK Hooandjasse - 

Andreas Kakssilm ja Rohelise needus Hooandjas.