Fontana del Nettuno

Vanade linnade südameks on ikka olnud foorumid ja (toom)väljakud. Nii ka Trentos, Põhja-Itaalias*. Ent Trento imelisel Piazza del  Duomol oli veel omakorda keskpunkt – Neptunuse** purskkaev, mis kiirgas endast välja täiesti erilist aurat. See on ehitatud aastatel 1767-1768, meenutamaks Rooma aega.
Kogu väljaku elu toimus ümber selle. Alati oli ruumi istuda, kuigi alati oli see inimesi täis. Kadusid piirid eri rahvuste ja liikide vahel (koerad, tuvid, varblased, inimesed), mitte keegi ei tundnud end võõrana. Tuvid pikeerisid inimeste vahel, maandudes aeg-ajalt purskkaevu jooma või puhkama, armunud leidsid alati koha, kuhu pikemaks istuda ja ainult teineteist näha.

Ka sõitsid seal bussid ning samuti taksod, oli lausa bussipeatus, kuid platsil toimis hämmastav kooskõla ja masinad manööverdasid osavalt inimeste vahelt läbi. Isegi tundsin ühel hetkel, kuidas mingi imelik õhupuhang toimus selja taga, kui ringi keerasin, hiilis liinibuss parajasti minust mööda.

Just selline tunne, nagu Neptunus ise valvaks terve Duomo üle, võttes enda kolmhargi kaitse alla kõik, kes seda soovivad või vajavad. Ka mina sain sillerdavast veemängust lummatud kohe esimesest hetkest, mil Piazza del Duomole astusin. 

*Trentost tuleb pikemalt juttu järgnevates postitutes
**Roomlastel oli Neptunus, kreeklastel Poseidon

---------------------

It is known that forums and piazza's are the heart of old cities. And so it is in Trento, beautiful city in Northern Italy. But this fabulous square has its own heart - the Fountain of Neptune. It is built in 1767-1768 as a reminder of Roman age. It has a very powerful and uniting aura, everything was happening around it. There were always lots of people but always room to sit. Boundaries were lost between different nations and other species. Pigeons, sparrows, humans, all of them were getting along very well.

Of course cars, taxis and buses were driving around but harmony lasted. One moment I felt a strange wind behind me and when I turned around, a bus was sneaking past me.

It was as the Neptune was guarding the piazza, offering protection to everyone who needed it. From the first moment I set my foot on the piazza, I was bewitched.

 

Kevade tulemine

Kevad tuleb külmast hoolimata. Hiilides metsa all ja võsa vahel sihikindla ning vääramatu jõuna, surub ta läbi oma tahtmise. Öökülmad ja päevased jäised iilid ei peluta õite puhkemist ja lindude hommikulaulu. Kastanite noored nahkhiirelehed voldivad end päev-päevalt aina rohkem lahti ning varsakabjad sillerdavad sulava härmatise sees.

 

Veel Zelluloosi

Ka mõned monokroomsed vaated Zelluloosist. 

 ikka katuseid mööda

kaks säravat silma

e-sein

Seiklused Zelluloosis

Põnev paartund Zelluloosi aladel. Ekskursioonijuht hr Sulev on heas vormis, ükski trepp pole talle liig ja teadmisi on mõlemad taskud täis.

Ikka üles ja alla, trepid ja redelid, tuvi pookstavid ja lõputu prügi. L küsis, kust ometi kõik see prügi tekib. Justkui ise tekib, vastasin. Enda arust viskame selle prügikasti ja sorteerime, aga ikka on kõik kohad täis. Jah, vastas L, seda on nii palju. Isetekkeline prügi, arvasin. Toimub prügumine.(Või prügistumine?)


Vaated olid kõikjal suurepärased, hoolimata prügumisest. Pole ju magusamat pala fotograafile kui mahajäetud ja räämas paigad. Katustelt avanes suurepärane vaade muutuvale Tallinnale.

Zelluloosi ala on suur ja sopiline. Palju on varisemisohtlikke kohti ja ilmselt on seal ka nii mõnigi kummitus. 

Fahle kohta saab lugeda siit - http://www.fahle.ee/index.php?p=4

 

tuvidel oli toimunud keegeldamine

üks kohalikest - kalakajakas

 Tallinn on muutumises

 maja järve ääres