Aurora Borealis

Esimene märksõna virmalistega on millegipärast hoopis üks laul.

Mis juhtub, kui on ajutine peata olek? Juhtub see, et terve Eesti taevakuppel on kirju maavälistest jõududest ja väljas on öö.

Statiiv on mul ilma peata, sest käimas on peavahetuskuu ja uut pead veel pole.
Õnneks aitas välja vana hea sõber monopoodi pea - kaks pead on ikka üks pea ja nii sain ka mina lõpuks oma esimesed virmalised "purki" püütud. Oli õnn olla õigel ajas peaaegu õiges kohas ja näha täiesti lummavat vaatemängu. Kuidas ometi haarata kõike seda? Ainult oma silma ja mäluga, kuna fotosilma mahub kõigest killuke, justkui üks amps tervest tordist, mis laseb kogu pilti vaid aimata.

Õhtul tekkis täiesti spontaanne otsus minna välja, sest ilmateade lubas taevasse virmalisi.

Siiani pole mul õnnestunud neid näha ning olin ka seekord valmis tühjade kätega koju tulema. Ent läks teisiti. Juba valgustatud Tabasalu tee peal oli neid taevas näha. Neid oli kohe palju.

Terve taevalaotus oli täis tantsivaid rohelisi tulelonte. Terve rannik oli täis vaatlejaid. Tahtmatult tekkis bongari tunne.

Mere ääres oli vaateväli muidugi kõige laiem, kuid silmapiirilt hakkas kella 1 ajal öösel tõusma mingi pilveviirg ja nii "kolisid" virmalised oma tantsuga päris üles taevasse. Oli aeg metsa tõmbuda.

Metsa vahel oli vaikne ja põnevalt kõhe oli jälgida virmaliste hääletut kaleidoskoopi. Justkui oleks keegi heli maha keeranud, sest kuidas saab miski nii tummalt liikuda.

Oleksin vist võinud jäädagi neid vaatama, kuidagi ei raatsinud koju tulla. Nüüd on siis hammas verel ja loodetavasti ei jäänud see esimeseks korraks, kuid nii võimsat vaatemängu meil vist naljalt ei näe.   

 

  

Fototäika 2015

7. märtsil toimus Nõmme Noortemajas juba teine Fototäika. Seekord leidis sündmus aset peamaja saalis, kus oli lahedamalt õhku, ruumi ja inimesi. 

Päris paljud jõudsid ikka läbi astuda, kes müüma, kes ostma ja kes niisama uudistama ja juttu puhuma. 

Melu ja atmosfäär oli fotograafiline ja loodetavasti siis järgmisel aastal jälle. 

Peeter Sirge omatehtud kaamerate näitus

 

kui oled eksinud teelt, aitab kompass jälle õigetele jälgedele

salapäraseid ja vanu piltpostkaarte oli paar suuremat peotäit, mille sisu jäi avastaja enda teada :) 

saalis ikka lahedam

NNM fotoringi ja -klubi emeriitjuhendaja Arne Kiin juttu puhumas Lüüliga, 

kes samuti tema käe all õppis

kohal oli ka fotoajakiri Positiiv koos peatoimetaja Kristel Schwedega

"selfie"

 Peeter Sirge ja Tanel Verk tähtsaid asju arutamas

 

üks vahva pin-hole kaamera

vahepeal toimus ka kiire ja tuline oksjon

Kristian soetas omale uue "pilli" 

Tartu kandis

Korraks Tartusse ja sealt Elistvere loomaparki. Ilm oli fantastiline, mõnus veebruarihõng ning sinaka varjundiga karged krõbeda koorikuga lumeväljad, selge sinine talvetaevas ja sügavad värvivarjundid... kõik see toimus mu kujutluses. 
Üldiselt oli nagu ikka, piserdas mingisugust halli vihmasegust lörtsi ja lobjakat ning tuul puhus. Kõik kohad tilkusid, k.a nina. 

Elistvere elanikud olid kõik liikvel, karu ei saa magada, sest talve pole ja magamatusest on ta pahur ja väsinud. Nooruke põdrapoiss tahaks väga mängida, aga pole kedagi, kellega. 

Ilvestel oli parajasti siesta aeg, sest magusamat und pole ma veel näinud kui neil seal. Üks Kreeka eena puuharude vahel ja teine madalal oksal, silmad kui kinni kleebitud.

 

 

 

  

 

Fotokonkurss Aastaring Tallinnas

Eneselegi ootamatult sain teada, et olen saavutanud fotokonkursil Aastaring Tallinnas auväärse II koha pildiga "Linnud". 

http://fotokonkurss.tallinn.ee/

http://tallinncity.postimees.ee/3087807/fotokonkurss-aastaring-tallinnas-voidutood