Minge te kõik metsa!

Ikka seenele või niisama. Mets on sügisene ja seal lõhnab hästi. Ämber ja nuga peab ikka kaasas olema, hea kui on ka fotokas. 
Sel sügisel olen seeni pisut pildistanud ning iga seenelkäik võtab veelgi rohkem aega, tunnid kaovad ja ise ei saa arugi. 
Septembri lõpus oli seeneseis üsna üksluine, vaid pomerantspuravikud ja mõned kasepuravikud. Hiljaks jäänud kukeseened ja punased kärbseseened. Kivipuravikke oli vähe ja kui nägingi üht ilusat ja läikivat kivikat, siis selle kübar tuli pealt lihtsalt ära, juurest alates kuni kuplialuseni oli seest täiesti tühjaks söödud. Aga ma leppisin ka punapuravikega. Tegelikult on ju punapuvarik vaid üks liik seeni, teised sarnased on pomerantspuravik, palupuravik, haavapuravik ... aga mugav on kutsuda neid kõik punapuravikeks. 
Vihma oli septembris vähe ja sellepärast siis on kõik see vägi hiljaks jäänud. 
Loodan, et oktoobris tuleb kirevam seeneelu.

See on esimene osa sügisesest seenemetsast. Kuna hooaeg kestab ja ma ikka veel metsaline, siis tuleb ilmselt paar seeriat seeni veel. 

Piltidel on osad seened mulle endiselt tundmatud. Kui keegi näeb ja teab, siis ma oleksin ka tänulik selle teadmise eest! :)

kahekesi metsas

pomerantspuravik, Leccinum versipelle

tundmatu roosakas seen, kaugelt petab punapuraviku pähe ära

valge puravik, Leccinum niveum e.Leccinum holopus

veinipunane pilvik, Russula obscura

punane kärbseseen, Amanita muscaria

harilik kivipuravik, Boletus edulis

kasepuravik, Leccinum scabrum

puuseen

seenepuu

pomerantspuravikud

Seiklus Linnahallis

Linnahall oli kunagi koht, kus peeti suuri üritusi. Messid, näitused, laadad, kontserdid ... 1980. aastal, kui hoone valmis, said arhitektid originaalse arhitektuurilise lahenduse eest kuldmedali. 
Käisin isegi omal ajal seal mõnel kontserdil või etendusel. Etenduse vaheaegadel imetlesin UFO lage ja mõtlesin, millal see küll siit minema lendab. Võib-olla nüüd ongi see aeg käes.
Linnahall on räämas, lõhutud, soditud, võretatud, natuke õudne ja oma iseloomuliku lõhna säilitanud. Terves majas on võib-olla veel üks uks, mis pole lahti lõhutud. Pealegi on seal ikka väga pime, kui akendest kaugemale sattuda.
Lühike ja kiire fotoretk oli väga põnev ning aeg läks nii kiirelt, et on tunne, et palju pilte jäi tegemata ja need mõtted, mida olin mõelnud varem, jäid tahaplaanile, kuna sealsed nägemused nõudsid valjusti ise pildile jäämist, nii et pidin siis nendega tegelema :)

kontserdisaalis on 4200 istekohta

 

üks potentsiaalselt terve uks, vasakpoolne

Suviseid metsaelanikke

Enne kui sügis päriselt algab, jõuan veel suviseid loomseid kohtumisi ritta seada. 
Suvehommikuti ringi luusides kohtusin erinevate tegelastega. Mõni vaatas julgelt otsa, mõni läks varakult peitu. Kuid oli nii mõnigi meeldejääv kohtumine ja kõige toredam selliste kohtumiste juures on see, kui loom jääb edasi omi asju toimetama ja mina lahkun enne. 
Põtradega kohtusin vist kõige rohkem sel suvel ja ikka nad üllatavad mind, kui nad end n-ö põõsaks või puuks maskeerivad, seistes liikumatult kasvõi keset põldu ja jälgides mind ilmselt juba tükk aega. Kes teab, mitmest sellisest "puurondist" ma juba mööda olen läinud?

 

põdraema vasikaga kaitsva udu sees

põder, alces alces, Moose, hirvi

ootamatu kohtumine, kergelt udune metssiga

metssiga, sus scrofa, Wild Pig, villisika

uudishimuline

põder, alces alces, Moose, hirvi

emme kõrval kõndides

reinuvader

rebane, vulpes vulpes, Red fox, punakettu

pool sokku

metskits, capreolus capreolus, Roe deer, metsäkauris

natuke rohkem sokku

emmega

punahirv, Cervus elaphus, Red Deer, punahirvi/saksan hirvi

 härrasmees hommikuhämaruses

põder, alces alces, Moose, hirvi

Gourmet Coffee

Väike reportaaž Gourmet Coffee'st Kadriorus, Koidula tänaval. Ilus ja armas kohvik, kus palju rõõmsaid detaile. Minu vaieldamatu lemmik on kaneelikeerdude punt letil. Koogid on mäekõrgused ja kohvi aroom võtab jalad nõrgaks. 
Pikemalt natuke - http://reetsau.blogspot.com/