Õnnetu hommik

Tänane hommik algas õudusega. 

Kuulsin läbi avatud akna, justkui kaks koera kisuksid omavahel. Edasi kuulates tundus, et seal on ainult üks koer ja seegi suures-suures hädas. Kuna olin aknast eemal, ei saanud hästi aru, mis täpselt lahti on, aga see koera hääl muutus järjest vähem koeralikuks. Korraga olin täiesti "ärkvel", vaatasin aknast välja – ja sain šoki. Metskits oli pargiaia vahel kinni. 
Need meeleheitlikud karjed olid tema appikarjed.  

Ma ei tea, kui kaua ta seal olnud oli, võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Kuigi kõrvalolev värav oli lahti, võis see sel hetkel ometi kinni olla, ei tea. Aga mõned inimesed olid juba kogunenud ja kui helistasin 1313, öeldi, et on juba teatatud ja pääste on teel.

Soku rabelemist, et välja pääseda, oli täiesti kohutav vaadata, ja tema karjed käisid lihast ja luust läbi. Mul endal oli nii valus, justkui oleksin ise seal kinni. Ta oli end juba üsna katki rabelenud.

Pääste tuli ja pani loomale lina peale, et ta ei näeks liiga palju, see rahustas teda mõnevõrra maha. Pärast jupp aega ootamist tuli veterinaar, kes tegi uinutava süsti ja kui sokupoiss oli uimane, kangutati aed kõveraks ja võeti ta välja.

Natuke oli kuulda arutelu, et kuhu ja kust? Ka ise mõtlesin, et kust ta sinna sai, Tööstuse tänavale? Kas Tabasalu poolt või Paljassaarest?

Lõpuks tuli ka teine päästeauto ja metskits tõsteti kärule ning viidi minema. Ma loodan väga, et ta taastub, kuigi see ei ole ilmselt kerge.

Kogu see "üritus", mida mina nägin, kestis u 2 tundi. Kuna olin üsna endast väljas, ei tulnud pähegi, et võiks õue minna ja uurida, jälgisin vaid aknast. Ei oleks tahtnudki tegelikult segada ja olla ka üks häirijatest. Praegu aga tahaks teada ikkagi, kuhu nad ta viisid ja mis temast saab.

Kui värav oleks olnud lahti, kuhu oleks sokk siis läinud ja  mis temaga siis oleks juhtunud? 

  

Videolõik ka