Friday, July 15, 2016

Memoriaalil


Vahva 16-jalaline perekond Pirita tee ääres, Maarjamäe memoriaalil. Pisut lakooniline, pisut sürr maastik pakub oma pealtnäha paljaste pindadega siiski palju põnevust.
Aitäh tublidele modellidele ! 
Kogu seria on SIIN 








Sunday, July 10, 2016

Mahe suvehommik


Terve hommik müristas, paugutas, välgutas ja uhkeldas taevas oma maailmaraskete pilvekandamitega. Vihma kallas hooti ja läbipaistmatult.

Ja just siis kui hakkasin postitama pilte, tuli kõik jälle tagasi ning seekord oli tal rahe varrukas. 






VIHM



TUGEV VIHM



LUMI



RAHE



Pärast seda pilti oli vaja kuivatama hakata kuna sadu tungis otse tuppa. 






Wednesday, June 22, 2016

Canoni kevadfotokonkurss


Canoni kevadfotokonkurss tõi pildile "Maihommik" auväärse esimese koha. Aitäh žüriile ! 

Pilt on tehtud maikuus väga varajasel hommikul, kui metsas oli veel pime, kuid tee juba ärkas. Läbi müstilise udu kõnnib hirveema koos vasikaga ning päris taga on veel metskits.



Monday, June 20, 2016

Metsloomaselt


Nüüd tagantjärele natuke ühepaikseid ehk neljajalgseid ehk vahvaid kohtumisi metsaelanikega. Kõik leidsid aset maikuus. 
Maikuu on endiselt üks mu lemmikuid looduses olemise aegu. Igal aastal olen nädal aega maal, et jälgida, mis sealsel maastikul teoksil. Ka seekord ei pettunud.

Alguses küll oli kummaline vaikus - ühtegi metssiga ei olnud näha. Talvel kütiti neid palju igal pool. Aga ühel hommikul koduteel vaatasin korra selja taha ja seal ta oli - üks siga. Tuli tee peale, ajas koonu üles, justkui ohkas ja läks jälle edasi. Mõtlesin endamisi, et ei tea, kas see ongi Sõrvemaa viimane siga? Ja siis jäin dilemma ette, et kui tõesti peaks olema, siis kas ta on pigem õnnelik või õnnetu?

Aga sigu siiski veel jagub, sest hilisematel päevadel kohtusin nendega veel. 

Kaks korda sattusin peale metsaelanike omavahelisele tummale dialoogile - kord hirveemand metsseaga ja kitsesokk sookurgedega. Ja mina kauge tunnistaja. 

Ühel hommikul paistsid kaugelt raudteetammi otsast kellegi kõrged jalad. Asusin mööda teeserva lähemale hiilima. Jalad tulid aina lähemale ja lähemale. Ja mingi hetk läks jalgade omaniku selja tagant veel keegi mööda. Jalad jäid paigale. Just siis, kui olin valmis ka tema peaga tutvust tegema, et saada pildile terve loom, otsustas jalgade omanik putku pista ja kasud põõsasse. Aga vähemalt sain ma jalad kaadrisse. 
Pildirea lõpus on ka üks kass. Metsaretkedel ja tee äärtes kohatud kassidest võiks täiesti omaette paksu seeria kokku saada ja sellistel käikudel kohatud kassid on ka poolenisti metsloomad, sest metsas ma neid kohtan. 






 












Tuesday, June 7, 2016

Õnnetu hommik




Tänane hommik algas õudusega. 

Kuulsin läbi avatud akna, justkui kaks koera kisuksid omavahel. Edasi kuulates tundus, et seal on ainult üks koer ja seegi suures-suures hädas. Kuna olin aknast eemal, ei saanud hästi aru, mis täpselt lahti on, aga see koera hääl muutus järjest vähem koeralikuks. Korraga olin täiesti "ärkvel", vaatasin aknast välja – ja sain šoki. Metskits oli pargiaia vahel kinni. 
Need meeleheitlikud karjed olid tema appikarjed.  


Ma ei tea, kui kaua ta seal olnud oli, võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Kuigi kõrvalolev värav oli lahti, võis see sel hetkel ometi kinni olla, ei tea. Aga mõned inimesed olid juba kogunenud ja kui helistasin 1313, öeldi, et on juba teatatud ja pääste on teel.


Soku rabelemist, et välja pääseda, oli täiesti kohutav vaadata, ja tema karjed käisid lihast ja luust läbi. Mul endal oli nii valus, justkui oleksin ise seal kinni. Ta oli end juba üsna katki rabelenud.


Pääste tuli ja pani loomale lina peale, et ta ei näeks liiga palju, see rahustas teda mõnevõrra maha. Pärast jupp aega ootamist tuli veterinaar, kes tegi uinutava süsti ja kui sokupoiss oli uimane, kangutati aed kõveraks ja võeti ta välja.


Natuke oli kuulda arutelu, et kuhu ja kust? Ka ise mõtlesin, et kust ta sinna sai, Tööstuse tänavale? Kas Tabasalu poolt või Paljassaarest?


Lõpuks tuli ka teine päästeauto ja metskits tõsteti kärule ning viidi minema. Ma loodan väga, et ta taastub, kuigi see ei ole ilmselt kerge.


Kogu see "üritus", mida mina nägin, kestis u 2 tundi. Kuna olin üsna endast väljas, ei tulnud pähegi, et võiks õue minna ja uurida, jälgisin vaid aknast. Ei oleks tahtnudki tegelikult segada ja olla ka üks häirijatest. Praegu aga tahaks teada ikkagi, kuhu nad ta viisid ja mis temast saab.


Kui värav oleks olnud lahti, kuhu oleks sokk siis läinud ja  mis temaga siis oleks juhtunud? 


  























Videolõik ka