Reet Sau

Sunday, January 12, 2020

Esimene osa | Part One

*In English after the photos
**Piltide vahel on ka tekste! | Texts between photos!

Kõik algused on erinevad. Mõni algab nii: „Elas kord…“, mõni jälle: „Veri! Ei mingit kahtlust!“, mõni aga: „Nii, siin ta siis nüüd ongi.“ Minu reisipäeviku algus võiks samamoodi rahulikult pihta hakata ja hakkabki.

Hommikul tegin akna pärani ja nägin naabri kassi. Õigemini mingit osa temast. Miskipärast tundus, et mina olen tal sihikul juba esimesest hetkest peale. See oli üks meie majaperenaise kassidest, nad kõik elasid kohe meie maja kõrval.

Aknast paistis ookean. Kusagil täristas musträstas. Assoori musträstas. Imeline!
Kell oli 7 ja päike hakkas tõusma. Täpselt minu rütm. Ajavahe on 3 tundi :)

Pärast hommikusööki tutvusin aiaga ja leidsin selle huvitava ja mitmekesise olevat. Vöökõrgused ahvileivapuud! Banaanisalu, aaloed umbrohuna igal aiamüürinurgal, terve hulk tundmatuid lilli ja põõsaid, 5 erinevat sorti luuderohtu. Tuli meelde üks teine luuderohi, kes oma eksistentsi pärast kaugel kodus võitlema peab …

Põhjamaalastele kombekohaselt läksime keset päeva pealinna Ponta Delgadasse jalutama. Küll on mõnus kulgeda „väljapool hooaega“ ja siesta ajal kitsastel tänavatel, mis muidu oleks ülerahvastatud. Saare enda laavakivi on muljetavaldavalt praktiliselt ära kasutatud – tänavakivid, äärekivid, müürid. Kõnniteed ja platsid on sillutatud marmori ja laava mosaiigiga.

Satutasime (pooleldi iseeneslik sattumine) endid turule, mis tundus olevat täiesti tühi. Aga kohe kui ananassileti ees seisma jäime, et imetleda neid kollaseid ümaraid vorme, ilmus mees, lõikas igale tüki maitsta ja tulime sealt tagasi kahekilone ananass kotis. Meile tundus, et see on üsna kallis, 5 eurot kilo ja meil tekkis lühike diskussioon, kui palju maksab ananass Eestis. Keegi ei teadnud ja leppisime kokku, et ilmselt siis veelgi rohkem.

Esimesel päeval võtsime rahulikult, uurisime pealinnas vaalavaatlusvõimalusi ja istusime lihtsalt São Sebastião kiriku juures oleval platsil. Mul olid pikad õhukesed püksid (nimetan neid kardinateks) ja mu jalad kõrbesid kardinate all. Mul oli tunne, et päike lihtsalt kõrvetab püksid jalast ära, see oli lõpmata kuum. Oli oktoober. Ma ei kujuta ette, mis on augustis. Kivimüüril, kus vedelesime, oleks vabalt võinud mune ja peekonit praadida.

Siinkohal paus.

Päeva teine pool tuleb järgmisel pühapäeval ja ühtlasi tegime siis ka oma esimene veidi kaugema väljasõidu.

Kes keda näeb? |

Who is watching who?

Hommik aias algas punarinna laulu jälgimisega |

Morning in our lovely garden started with a familiar face –
European Robin

Ja banaan õitseb |

Banana flower

Aaloed olid üle saare igal pool end müüridele sisse seadnud,

ilmselt täitsid umbrohu ülesannet |

Aloes were like weed on every corner

Ahvileivapuu!
Minu suured lemmikud olid seal päriselt suured |

My favorites – crassulas like huge monsters!

Mingid tundmatud marjad, justkui loorberi ja oliivi vahepeal |

These I don’t know

Neid ka mitte |

There ones either

Kuhu läheb uks? |

Where does that lead?

Banaanilehemustreid |

Banana

Mingi paks palm |

Some fat palm tree

Koduaia sisalik |

Home lizard, curious but shy

Tundub, et seal kasse armastatakse,

sest päris mitmel juhul nägin kassimaalinguid,

seintel või maas |

Seems like locals love cats,

because this wasn’t the only cat fresco or graffiti

Südamega tänavasillutis laavakivist |

With love - lava rocks

Maailma parimad ananassid. Läheb ehk 5 aastat,
enne kui Eestist valmis olen ananassi ostma |The best pineapples in the world

Kõndides mööda pealinna veidi kõrvalasuvat tänavat,
võib näha ootamatult ka väga nukras
või lausa otsa lõppenud seisus maju |Sad sight between houses

Sealsamas kõrval võib aga näha ka „moodsat arhitektuuri“ |

But very “modern” architecture is also there :D

All the beginnings are different. Some start “Once upon a time… “, some “Blood! There is no doubt about it!”, and some “So, here it is.” My travel journal would begin also calmly and it does.

In the morning I opened the window and saw neighbor’s cat, or at least some part of it. I had the very strong feeling that she had seen me long ago and was watching me closely. She was one our landlady’s cats, her house was right next to ours.

After breakfast I went on a tour to discover our garden and I found it to be marvelous. Crassulas! Aloes! Banana trees and all sorts of unknown flowers and plants. 5 different species of ivy. I remembered one particular ivy that had to fight for its existence back home …

As a true northerners, we went to the capital Ponta Delgada at noon. It is very fine to walk somewhere when you are out of season and it is siesta. All the narrow streets are almost empty and I could admire the lava rock mosaic mixed with marble. It is impressive how much lava is used everywhere.

We found a market which seemed deserted but at the minute we stopped and admired the round yellow bodies of pineapples a man appeared and he took a knife and offered each a piece on fruit. This was something! We left there with 2kg pineapple in a bag. It seemed a bit expensive – 5€ kg but none of us knew how much a pineapple costs in Estonia. So we decider it must be more.

We took slowly on our first day, asking around about whale watching offers and then we just sat on the square in front of the church São Sebastião. I was wearing my thin long dowsers, I call them the curtains, and I feared the sun just tear them apart. It was October. I can’t imagine what its like in August. The stone was so hot one could’ve make eggs and bacon on it.

End of the first part. Next will come next Sunday.

It is also the first day but we went for a short ride.

Sissejuhatus | Intro

*In English after the photos.

Assoorid. Sao Miguel

Saabumise päev

Äkki oli tunne, et ma ei teagi, kus ma olen. Vaatasin ringi ja mõtlesin, et miks ma siin olen, kus iganes ma olen. Avastasin end lennujaamast, mille läbitungimatu sumin, segu kõikvõimalikest helidest oli raske nagu nui. Siis see hetk möödus ja taipasin, et olen lihtsalt väga unine.

Ootasime oma järgmist edasilendu Amsterdamis. Tallinna lend väljus enne kukke ja koitu, ja nagu ikka sellise varajase väljumisega, polnud ma ilmselt jõudnud magada silmatäitki ja Amsterdamis tuli uni nagu raske kott peale. Järgmine peatus oli Lissabonis, kuhu maandudes tuli meil jalad kõhu alt välja ajada ning liduda Ponta Delgada lennu peale. Mõnikord tundub, et ainult meie, eestlased, võtame asja täie tõsidusega ja punktipealt. Tallinnast väljus lend täpipealt õigel ajal ning jõudis ka kohale täpipealt õigel ajal. Amsterdam-Lissabon lend hilines väljumisega ning saabumisega, vähendades meie ümberistumise aega 30 minutile, kuid järgmine lend hilines veelgi enam väljumisega, nii et oleksime ilmselt peale jõudnud ka ilma jooksmata.

Kodus olin uurinud kohalikku ilmateadet ja see teatas, et meie saabumise ajal on +24 C ja niiske. „Väga tore“, mõtlesin, meil oli augustis ka sama soe. Nii pistsin ma igaks juhuks lühikesed püksid ka kohvrisse.

Kohale jõudes sain ma aru, mida tähendab kohalikus ilmakeeles +24 C ja niiske. Otsemaid kleepus särk ihu külge ja mõte seljakotile monteeritud sallist ja vestist (vist isegi jakk oli seal) muutus raskeks ja higiseks. +24 C Eestis, suvisel Saaremaal on sama kaugel Sao Migueli +24 C-st nagu Kuu Maast.

Väljas oli juba täiesti pime ja vihma tibutas. Sooja vihma. Tuletan meelde, et oli sügis.

Meie päralt oli terve suur maja, mis esmapilgul pimedas ei tundunudki nii suur. Õnneks oli avatud ka veel toidupood, sealse kõige suurema hinnašoki jätan siiski enda teada ;) Välismaa toidupoed on minu arust alati huvitavad.

Ma olin ikka tõeline „keenjus“, et vähemalt ühe paari lühikesi pükse kaasa võtsin! Kodutöö oli ilmselgelt poolik ja see oli ju ometi EU, eks? Et lausa troopiline, sai ruttu selgeks.

Postitusi saab olema üsna mitu ning kuigi üldiselt liigun päevade kaupa, reportaaži vormis, siis eraldi lood tulevad aeg-ajalt kindlasti vahele. Ja mõni päev oli nii teguderohke, et mahutab 2 postitust.

Pilte saab olema pigem rohkem kui vähem, sest ükskõik, kuidas ma püüan, ei oska ma edasi anda midagi nii vägevad ühe pildiga, nii jääb lugu kõik jutustamata.

PS, kui Sa kogu teksti lugeda ei viitsi, siis vaata pilte :)

Linn pilvedes, samal ajal kui meie Roheline Saar on all juba ootamas

City in the clouds, and our destination - Ihla Verde is waiting for us below

Suddenly I had the feeling of being lost. I looked around and wondered – where am I? And why? I found myself sitting in the airport of Amsterdam and I remembered it all. I was just too sleepy. Because the flight from Tallinn started so early I hadn’t had time to get some sleep and it caught me now, heavy as a bludgeon. We had several hours to spend in Amsterdam. Me and my 3 companions. Next stop was Lisbon and since the Amsterdam flight was so late we had to run to catch our Ponta Delgada flight. Maybe we, Estonians, are used to the exact times and being correct and always follow some directives. The flight Lisbon - Ponta Delgada was so late that we’d probably would’ve make it by walking.

Back at home I studied the local weather forecast, it said +24 C and humid. “Nice”, I thought. We had the same in the summer but just in case I did put one pair of shorts in my suitcase.

Arriving to Ponta Delgada and stepping outside – it was dark – I understood what +24 C and humid means. Estonian +24 C is as far as the Moon from the Earth. It was a bit rainy and the rain was warm. It was autumn, I remind you.

We had the whole house which was bigger than it seemed at the first sight in the dark. Lucky for us the grocery was still open. The biggest price shock I leave to my knowledge :) I think the groceries all over the world are very interesting places.

So I am really a “genius” to put ONE pair of shorts in my suitcase. Obviously my homework was not finished and this place is EU, right? The fact that it is a tropical EU, I had to find out being there.

There are going to be several posts about Sao Miguel. Some day was so dense that it will take 2 (or more) posts to put it all down.

I hope you have a nice trip with the blog. But – if you don’t have time to read, just watch the photos :)